• OMX Baltic−0,21%318,78
  • OMX Riga0,47%1 015,03
  • OMX Tallinn0,17%2 256,61
  • OMX Vilnius0,07%1 506,41
  • S&P 500−0,35%7 592,4
  • DOW 30−0,36%52 297,09
  • Nasdaq −0,39%25 366,09
  • FTSE 1000,25%10 863,09
  • Nikkei 225−0,7%60 819,36
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,21%318,78
  • OMX Riga0,47%1 015,03
  • OMX Tallinn0,17%2 256,61
  • OMX Vilnius0,07%1 506,41
  • S&P 500−0,35%7 592,4
  • DOW 30−0,36%52 297,09
  • Nasdaq −0,39%25 366,09
  • FTSE 1000,25%10 863,09
  • Nikkei 225−0,7%60 819,36
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
Eile riigikogus menetlusse võetud investeerimisfondide seaduseelnõu jõustumisel suurenevad pensionifondide võimalused investeerimisel märgatavalt, eelkõige investeerimisel Eesti ettevõtetesse.
Eesti pensionärid
  • Eesti pensionärid
  • Foto: Raul Mee
Seaduseelnõu seletuskirja järgi on peamine eesmärk võimaldada pensionifondidel suurema tootlusega varadesse investeerides saavutada paremaid tulemusi ja maksta inimestele niimoodi suuremaid pensioneid. Nii-öelda toetav eesmärk on võimaldada pensionifondidel suunata rohkem kapitali kohalikku majandusse.
Pikalt on seletuskirjas lahti kirjutatud eelnõu tagamaad, mille kohaselt peetakse pensionifondide vahendeid üheks olulisemaks pikaajalise kohaliku kapitali allikaks. Mujal maailmas mängib pensioniraha väga olulist rolli institutsionaalse kapitali allikana, olles sageli ankurinvestor nii kapitalituru tehingutes kui ka erinevates sektoritele või varaklassidele põhinenud fondides (nt riskikapitalifondides, kinnisvarafondides, aktsiafondides jne).
Üks põhjus, miks Eestisse pensionifondide raha suhteliselt vähe investeeritakse, on väidetavalt sobilike instrumentide vähesus siinmail. Ehk eelkõige on börsil noteeritud ettevõtteid vähe. Teiseks on nimetatud ka seadusandluses sätestatud teatud piiranguid, mis ei luba eriti paindlikul kujul Eestisse investeerida, nt investeerimine kinnisvara SPVdesse on veidi takistatud või kontrollosaluse omandamise keeld.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Uus võimalus investeerida väärismetallidesse
Lisaks täiesti uue võimalusena saab investeerida pensionifondide vara ka väärismetallidesse. Praegu on see seadusega otsesõnu keelatud. See küll ei seondu otseselt Eesti majandusse investeerimisega, kuid annab lisavõimaluse pensionifondide varade investeerimisriski hajutada.
Meede annab pensionifondidele ülalnimetatud eesmärkide saavutamiseks võimaluse, mitte ei kohusta neid seda tegema. Seega sõltub selle meetme potentsiaali realiseerimine eelkõige pensionifondide valitsejate otsustest. Meede ei too neile seetõttu kaasa otseseid kohustusi.
II samba pensionifondide varadest investeeritakse Eestisse 22%, millest aga omakorda 72% moodustavad hoiused ja seega sõltub investeeringute maht Eestisse just hoiuste ja kontode mahu muutusest. Otse Eesti ettevõtete aktsiatesse ja võlakirjadesse investeeritakse 3,1% II samba varadest (2013. aastal 4,6%). Ülejäänud Eesti investeeringutest moodustavad erinevad Eestis registreeritud fondid (samuti 3,1% II samba varadest), millest suurema osa moodustavad kinnisvarafondid, mis investeerivad samuti suuresti Eestisse. Ehk kokku investeeritakse Eestisse umbes 5,4% II samba varadest.
Meede ei mõjuta küll otseselt pensionifondivalitsejaid käituma võrreldes praegusega teistmoodi, see tähendab, et investeeringuid tuleb jätkuvalt hajutada ja varade investeerimisega seotud riske tuleb hinnata adekvaatselt, kuid kaudne mõju pensionifondide varade kasvule võib olla üsna arvestatav. Selle täpset suurust ei ole siiski võimalik hinnata.
Tulemus näha 3 aasta pärast
Kui praegu on Eestisse investeeritud 5,4% pensionifondide varadest (v.a hoiused), siis võiks edaspidi eeldada või seada isegi eesmärgi, et Eesti investeeringute osakaal pensionifondide investeerimisportfellis suureneb. Konkreetset sihti seada tegelikult ei ole aga asjakohane, sest eesmärk ei ole tingimata võimalikult palju Eestisse investeerimine, vaid pensionifondide vahendite investeerimine varadesse, mis toovad pensionikogujatele maksimaalse võimaliku tulususe kehtestatud reeglite piires.
Selle meetme puhul on otstarbekas korraldada ka mõju järelhindamine, mis võiks toimuda investeerimispiirangute avardamisest kolme kuni viie aasta möödudes. Sellisel juhul oleks võimalik hinnata, kas ja mil määral on ülalesitatud eesmärgid saavutatud. Esimese eesmärgi hindamisel tuleb seejuures arvestada ka majandustsüklitega ehk kui fondi investeeringud on sattunud majanduse langusfaasi, siis peegeldub see paratamatult ka fondi tootluses ja vastupidi. 

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele